MEEDIUM

Meil on vabadus kõigest osa saada.

Mart Kangro uus soololavastus “MEEDIUM“ juhtub siis, kui kohtuvad keha ja ekraan, tuues meieni sõnumeid ning kandes tähendusi.

“MEEDIUM“ algab sealt, kus lõppes tema eelmine lavastus „Pantheon“. Toona käsitles Kangro maailma kultuurilugu võrgustikuna, nüüd seisab ta oma kehaga keset igapäevast killustunud infolaviini. „See, mida ja kuidas me meediaväljas tarbime, loob keha, millega me päriselt elame,“ ütleb Kangro. Kas oleme need, kelleks disainivad meid tänased uudised?

Kangrot on alati huvitanud terviku kokkuladumine kildudest. Pealtnäha seosetutest fragmentidest kujuneb ootamatu lugu, mis kirjeldab mingit olukorda, tunnet või ühiskonnas taamal hõljuvat meelsust. „Ma töötan lootuses, et eluliste kildude kogusummas joonistub välja miski silmale hoomamatu, millel pole veel nime. Miski, mis esialgu toimetab kusagil vahealas ja millest saame teadlikuks viitega. See on alati kohal enne meid. Me jääme alati hiljaks.“

Meil on vabadus kõigest osa saada. Aga milliste tähendustega me oma kehasid kujundada laseme – ja kellel? Mis on üldse päris? Mis enam ei ole? Kust läheb piir pärismaailma ja kujuteldava vahel? Millal kadus piir digitaalse ja analoogse vahelt? Päris ja fiktsioon. Kumb on kumb? Emb-kumb… või mõlemad korraga? Jälle on Kangro ja tema päevinäinud keha informatsiooni ülekülluse kose all, proovides leida viise, kuidas selle kõigega toime tulla. Naljakas on see Kangro: korraga salgab ja põlgab ning samas sõltub ja osaleb.