Ma ei märganudki, millal sa läksid

Foto: Herkko Labi

„Ma ei märganudki, millal sa läksid“ on lavastus hetkest, mil senised sidemed katkevad ja edasine on sama hämar kui kustunud täht. Laval on inimesed, kelle jutus voolavad argised igatsused ja sõgedad teooriad, pesemata aknad ja abielurikkumised, peied ja kommunistid, majanduskasv ja Titanic. See on lavastus, mida peenemad vennad tutvustavad väljenditega nagu „pöörane põimik“, „haige laamendamine“ või „nukker mõtisklus“. Lavastus ammutab Cristi Puiu filmist „Sieranevada“, Bora Ćosići romaanist „Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni“ ja mujaltki. Lauri Lagle lavastuses mängivad Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Simeoni Sundja, Sander Roosimägi, Alex Paul Pukk, Joonas Koff, Uku Pokk ja Joosep Lõhmus.

Lauri Lagle lavastused on liikunud poeetilise ja argise piiril. Näitlejate mäng on sündinud pärast kuudepikkuseid proove, kus tegeletakse mitte niivõrd „rolli“ küsimusega, vaid energia suunamise, tähenduse avamise, vastastikuse tajumise ja ansamblitundlikkuse loomisega. Lagle lavastused ei pelga lüürilisi toone, kuid hoiavad end alati igapäeva karastaval ja rahustaval pinnasel.

Ekspeditsiooni seni suurima koosseisuga trupp toob seekord lavale arvukalt groteskseid, jaburaid, absurdseid ja abstraktseid stseene, mis näitavad hüsteerilise hetke kaleidoskoopilisust. Vastandina tšehhovlikule letargiale on antud lavastuse karakterid täis intensiivseid tahtmisi, valjuhäälseid pretensioone, lõputut rahulolematust ja soovi tingimata midagi saada. Aga mida, seda nad enam ei tea.