Jaanus Tepomehe fotonäituse “Juhus. 35 mm” avamine

Vanemuise teatri draamanäitleja Jaanus Tepomees sai neli aastat tagasi oma vanaemalt vanaisa töökorras vana Smena fotokaamera. Esimese filmi kõik pildid õnnestusid ja sel hetkel toimus kirglik armumine analoogfotograafiasse. Juhusest on saanud järjepidevus ning see jätkub ja on aja jooksul vaid süvenenud ning loonud läbi vanade kaamerate, kaadrite, ja uute katsetamiste kaudu sügavamaid ja mitmetahulisemaid kihte Tepomehe loomingule läbi fotokunsti.

Aastate jooksul on kogunenud palju materjali ja on aeg näidata killuke nendest laiemale avalikkusele. Kõik näitusel olevad fotod on tehtud vanade analoogkaameratega ja filmilintidele.

Esimeseks näituseks on valitud inimesed nende igapäevaelu hetkedes. Valdavalt portreefotod - nii selge kompositsiooniga kui ka õnnestunud ebaõnnestumised. Analoogkaameraga kaasnevad võimalused luhtumiseks, mis võivad luua hoopis uued kunstilised võtted ja võimalused. Fotodelt kiirgab vastu analoogkaamera kaudu tabatavat atmosfäärilist ilu.

Tepomees inimeste pildistamisest: “Minu jaoks on analoogfotograafia juhuslikkus nii ehe ja elus. Inimesed nendel fotodel on sedavõrd kõnekad ja emotsioon selgesti loetav. Inimeste silmist kiirgab palju. Ma armastan inimesi enda ümber ja püüan seda ka filmilindile jäädvustada.” Fotode valikus on kultuuritegelasi väljaspool töösituatsiooni (näitlejatest muusikuteni), samas ka ka fotograafi lähedasi ja reisidel kohtutud võõrastest.

Hetk, mis on pildistaja ja pildistatava vahel. Hetk, mis jääb filmilindile ja kandub seeläbi läbi tekkinud atmosfääri ja olukorra vaatajani. Lood silmapilgust, vaatest, mõttest, ilust.