Eesti Teatri Festival DRAAMA 2020
10.09.2020

Tõnu: Linnade põletamine

See on lugu sellest, et inimene ei oska oma ellu antud hetkedele ausalt otsa vaadata. Kui lähebki Sul kusagil kenasti, siis tundub kogu elu nagu lill. Teed inimestele kingitusi, mõtlemata, et tegu on ainult tühipaljaste asjadega. Mõistmata, et asjadega armastust ei asenda.

Elad küll ühes majas oma kaasaga, kuid te vahel on suur läbimatu? tühjus. Ja nii täidadki elu kaardimänguga, mis viib Sind üha sihikindlamalt ja pöördumatult kaugemale oma perest, sõpradest. Kuni annad alla ja jääb Sinust ainult tuhk. 

Meenutab Sind vaid Su tütar, kes erinevalt isast püüab elust leida armastust. Kas ka leiab? 

Kas peresuhetes mees ja naine ei saagi lähedasteks või kaugenevad päevade möödudes üksteisest? 

Kas elu polegi rohkem väärt kui et teda põletada täie leegiga?

Võiks olla.

Peab olema. 

Aitäh draamateatri näitlejatele, kes tõid me elust valusat tõde mõtlemapanevalt esile. 

Pole Kai Aareleidi “Linnade põletamist” lugenud. Nüüd loen.