Eesti Teatri Festival DRAAMA 2018
BB ILMUB ÖÖSEL
Vastab lavastaja Ivar Põllu

Jaak Allik on öelnud, et tema meelest oli tegemist Põllu ühe parema tööga. Mis sina sellest arvad?
Tore kuulda. Huvitav oleks, mis on siis see kõige parem.

Kriitika räägib selle lavastuse puhul vähe kuuldemängulisest osast. Selle kohta on öeldud isegi, et see pole kuigi inspireeriv, huvitav või vonkrahlilik. Huvitav miks?
Mart leidis, et kuuldemängu osa peaks olema väga konservatiivne, et etenduse osas saaks rohkem lammutada ja laguneda, et oleks areng. Nii tegimegi selle teksti ümber ja Mart ka lavastas selle klassikaliselt, järk-järgult muutes esituslaadi. Nii et Mart aitas teha järgnevat suuremaks.

Kriitika on öelnud, et näidendi suurim puudus on Eesti-keskse ja Brechti-keskse pooluse sidumise võimatus, mistõttu viimane jääb kaugeks ja väheütlevaks. Millest selline mulje võib jääda?
Mulle see sidumatus just meeldib, see on sünkroonis ka laval väljaöeldavaga, et pöördelistel epohhidel pole kellelgi aega tähelepanu pöörata väikse rahva kannatustele, isegi egomaniakaalse kunstiinimese seksiseiklused 80 km kaugusel on palju instagrammitavamad.

Kellega veedaksid 1940. aasta jaaniöö sina?
Kui oleks valida, siis Brechti seltskonnas Hella Wuolijoki mõisas.

Viidatud tekstid:
Meelis Oidsalu: "jantlikkus ei madalda tõsiseid teemasid". ERR Kultuuriportaal 22.11.2017
Kerli Jõgi “Rongiliiklusega täidetud sajand”. Tartu Postimees 18.11.2017
Veiko Märka “Suur aeg vajab suuri lavastusi”. Eesti Päevaleht 22.11.2017